(lüüriline luuletaja ja satiirik, Rooma, 65 - 8 eKr)

Sissejuhatus

Horace oli koos Vergil , keiser Augustuse aegne juhtiv Rooma luuletaja. Klassitsistid peavad teda üheks suurimaks ja originaalsemaks ladina lüürikast, keda hinnatakse tema tehnilise meisterlikkuse, kontrolli ja lihvi ning pehme ja tsiviliseeritud toonuse poolest. Lisaks lüürikale ehk armastusluulele kirjutas ta ka palju teravaid satiire ja hümne.

Quintus Horatius Flaccus (ingliskeelses maailmas tuntud kui Horatius) sündis 65. aastal eKr Lõuna-Itaalias Venusias, vabastatud orja pojana, kes omas väikest talu ja töötas ka maksukogujana. Hiljem kolis ta Rooma, kus tema isa suutis anda talle hea hariduse, kõigepealt Roomas ja seejärel Ateenas, kus ta õppis kreeka keelt ja filosoofiat.

Pärast Julius Caesari mõrva 44. aastal eKr liitus Horatius armeega, teenis Brutuse kindrali alluvuses ja võitles staabiohvitserina Philippi lahingus. 39. aastal eKr, kui võitnud Octavianuse (hilisema nimega Augustus) vastu võitlejatele kuulutati välja amnestia, naasis ta Itaaliasse, kuid avastas, et tema isa mõis on konfiskeeritud. Kuigi Horatiusväitis, et ta on vaesusse langenud, kuid tal olid siiski vahendid, et osta endale tasuv elukutse kirjutaja ja riigikassaametniku ametikoht, mis võimaldas tal mugavalt elada ja oma poeetilist kunsti harrastada.

Noor Horace äratas tähelepanu Vergil ning peagi sai temast kirjandusringkonna liige, kuhu kuulusid ka Vergil ja Lucius Varius Rufus. Nende kaudu sai ta lähedaseks sõbraks Maecenasega (kes oli Augustuse sõber ja usaldusisik), kes sai tema patrooniks ja kinkis talle mõisa Saabini mägedes, moepealse Tiburi lähedal. Ta julges keelduda Augustuse pakkumisest saada tema isiklikuks sekretäriks, kuigi tundub, et ta ei kaotanud selle tõttu keisri poolehoidu. Teda kirjeldatakse kuikui lühikest ja paksu ning enneaegselt halli. Kuigi ta ei abiellunud kunagi, oli ta hedonistlik ja pidas niikuinii aktiivset seksuaalelu ning oli ilmselt sõltuvuses rõvedatest piltidest.

Ta suri Roomas 8. aastal eKr. 57-aastaselt, jättes oma pärandvara keiser Augustusele, kuna tal ei olnud oma pärijaid. Ta maeti oma sõbra ja patrooni Maecenase haua lähedale.

Horatiuse säilinud teoste hulka kuuluvad kaks raamatut satiire, üks raamat epoode, neli raamatut oode, kolm raamatut kirju või epistleid ja üks hümn. Nagu enamik ladina luuletajaid, kasutavad ka tema teosed kreeka meetrumit, eriti heksameetrilisi ning alkailisi ja sapfilisi värsse.

"Sermoonid" ehk satiirid on tema kõige isikupärasemad teosed ja ehk kõige kättesaadavamad tänapäeva lugejale, sest suur osa tema sotsiaalsest satiirist on tänapäeval sama hästi rakendatav kui toona. Need olid Horatiuse esimesed avaldatud teosed (esimene kümnest satiirist koosnev raamat 33. aastal eKr ja teine kaheksast raamat 30. aastal eKr) ja need tegid temast ühe augusti ajastu suurest luuletajast.satiirides ülistatakse epikuuria ideaalid sisemisest enesekindlusest ja mõõdukusest ning õnneliku ja rahuloleva elu otsimisest. Erinevalt Luciliuse ohjeldamatutest ja sageli hukkamõistvatest satiiridest rääkis Horatius aga leebe irooniaga vigadest ja nõrkustest, mis on kõigil olemas ja millega igaüks peaks silmitsi seisma.

"Carmina" ehk oode, mis avaldati 23. aastal eKr ja 13. aastal eKr, on aga tema kõige imetletumad teosed, mis töötati välja teadliku jäljendusena kreeka originaalide lühikesele lüürikale. Pindar , Sappho Need on lüürilised luuletused, mis käsitlevad sõpruse, armastuse ja luulepraktika teemasid. Epoodid, mis tegelikult avaldati enne oode, 30. aastal eKr, on lühem variant oode vormile ja kujutasid endast tollase ladina kirjanduse jaoks uut värsivormi.

Pärast 23. aastat eKr. nihkusid Horatiuse huvid tagasi tema varasemate satiiride diskursiivsele režiimile ja ta uuris heksameetris, kuid kirja vormis kirjutatud poeetiliste moraalitekstide võimalusi, avaldades 20 aasta jooksul eKr. 20 lühikest epistlit. Üks neist, ? "Ars Poetica" ("Luulekunst") , mida tavaliselt nimetatakse eraldi teosena ja milles visandatakse luule teooriat. The "Carmen Saeculare" ("Aegade laul") on hümn, mille keiser Augustus tellis 17. aastal eKr. toimunud ilmalike mängude jaoks ja milles tehakse ettepanek taastada jumalate Jupiteri, Diana ja Veenuse ülistamise traditsioonid.

Paljud tema luuletustes kasutatud ladinakeelsed väljendid, nagu "carpe diem" ("kasuta päeva"), "dulce et decorum est pro patria mori" ("isamaa eest on armas ja sobiv surra"), "nunc est bibendum" ("nüüd tuleb juua"), "sapere aude" ("julge olla tark") ja "aurea mediocritas" ("kuldne kesktee"), on tänapäevalgi kasutusel.

• "Carmen Saeculare" ("Aegade laul")
• "Ars Poetica" ("Luulekunst")
• "Tu ne quaesieris" (Oodid, 1. raamat, 11. luuletus)
• "Nunc est bibendum" (Oodid, 1. raamat, luuletus 37)