Sisukord
Catullus Biograafia
Vaata ka: Odüsseia lõpp: Kuidas Odüsseus taas võimule tõusisSissejuhatus |
Selles luuletuses kirjutas Catullus iseendast. Ta alustas juttu oma rumalusest ja sellest, kuidas kõik on kadunud. Kolmandas reas kirjutas ta sellest, kuidas päikesed paistsid talle kunagi eredalt, eriti kui ta oli koos Lesbiaga. Viiendas reas kordab ta rida, mida ta kasutab sageli, kui räägib temast: ta armastas teda nii, nagu keegi teine kunagi ei armastanud.
Kuid kuuendas reas jagab ta, kuidas tal oli Lesbiaga nii palju rõõme. Kuid seitsmendas reas jagab ta, et naine ei soovinud seda, mida tema soovis. Ta helendas tema päevi, kuid see tunne ei olnud vastastikune. Nagu ka üheksandas reas jagab Catullus, et naine ei soovinud teda ja ta ei soovi enam. Ka hullumees ei tohiks teda enam soovida. Keegi ei tohiks teda järgida. Hullumees tohiksei tohi elada viletsuses, vaid peab olema tugev ja kindel.
Vaata ka: Plinius Noorem - Vana-Rooma - Klassikaline kirjandusCatullus ütleb endale, et ta võib olla tugev ja ei lähe enam Lesbia järele, eriti kuna naine ei taha temaga koos olla. Seejärel küsib ta, kes on talle nüüd, kui naine teda enam ei taha. Ta küsib, keda ta hakkab armastama ja kes teda vastutasuks armastab. Ta tahab teada, keda ta suudleb. Ta tuletab endale meelde, et peab olema tugev ja kindel, nüüd, kui tal ei ole enam kedagi, keda suudelda, ega ühtegihuuled hammustada.
Ta on selgelt häiritud oma suhte seisust Lesbiaga, sest see suhe ei ole enam olemas Ta armastas teda nii, nagu keegi teine teda kunagi ei armastaks, ja ta lõpetas selle, kuna ei tahtnud enam temaga koos olla. Ridades 12-13 soovis ta talle hüvasti ja ütles, et ta ei otsi teda enam. Kuid reas 14 mõtleb ta, mida ta teeb, kui keegi ei küsi teda.
Carmen 8 |
| Rida | Ladina tekst | Inglise keelne tõlge |
|---|---|---|
| 1 | MISER Catulle, desinas ineptire, | Vaene Catullus, on aeg, et sa lõpetaksid oma rumaluse, |
| 2 | et quod uides perisse perditum ducas. | Ja arvestage, et see, mida te näete, on kadunud. |
| 3 | fulsere quondam candidi tibi soles, | Kunagi paistis päike sulle eredalt, |
| 4 | cum uentitabas quo puella ducebat | kui sa käisid nii tihti seal, kuhu mu armuke viis, |
| 5 | amata nobis quantum amabitur nulla. | teda, keda ma armastasin nii, nagu kedagi ei armastata. |
| 6 | ibi illa multa cum iocosa fiebant, | Seal ja siis anti meile need rõõmud, nii palju, nii rõõmsad, |
| 7 | quae tu uolebas nec puella nolebat, | mida te soovisite ega mu daam ei soovinud. |
| 8 | fulsere uere candidi tibi soles. | Säravad sulle, tõesti, särasid päevad. |
| 9 | nunc iam illa non uult: tu quoque impotens,noli | Nüüd ei soovi ta enam-; ega sa ka ei peaks soovima, vaene hullumees, |
| 10 | nec quae fugit sectare, nec miser uiue, | ega järgi teda, kes lendab, ega ela viletsuses, |
| 11 | sed obstinata mente perfer, obdura. | kuid kindlameelselt, kannatage, olge kindlalt. |
| 12 | uale puella, iam Catullus obdurat, | Hüvasti, mu armuke; nüüd on Catullus kindel; |
| 13 | nec te requiret nec rogabit inuitam. | ta ei otsi teid ega küsi teid vastu teie tahtmist. |
| 14 | at tu dolebis, cum rogaberis nulla. | Aga teil on kahju, kui teid ei küsita. |
| 15 | scelesta, uae te, quae tibi manet uita? | Ah, vaene õnnetu, mis elu on sulle jäänud? |
| 16 | quis nunc te adibit? cui uideberis bella? | Kes teid nüüd külastab? Kellele te tundute õiglane? |
| 17 | quem nunc amabis? cuius esse diceris? | Keda sa nüüd armastad? Kelleks sind kutsutakse? |
| 18 | quem basiabis? cui labella mordebis? | Keda sa suudled? Kelle huuli sa hammustad ? |
| 19 | at tu, Catulle, destinatus obdura. | Aga sina, Catullus, ole resoluutne ja kindel. |
Eelmine Carmen
Ressursid |
VRoma projekt: //www.vroma.org/~hwalker/VRomaCatullus/008.html