Sisukord
Catullus Biograafia
Sissejuhatus |
Catullus 99 kirjutab luuletaja oma meesarmastajast Juventiusest. , ja see ei meeldinud talle. Catulluse sõnul varastas ta suudluse, kui Juventius mängis, ja see ei meeldinud Juventiusele.
Juventiusele ei meeldinud suudlus nii väga, et ta pesi oma huuled puhtaks ja pühkis neid kõigi sõrmedega, reas seitse ja kaheksa. Catullus kasutab häirivat metafoori, kirjeldades oma sülge kui "räpane nagu naaritsa uriin" reas 10.
Catullus tundis, et suudlus oli magusam kui ambrosia ; kuid luuletuse lõpus nimetab ta suudlust hellebore'iks. Tänapäeval on hellebore ilus valgete õitega taim. Kuid antiik-Roomas oli must hellebore tugev mürk, mida kasutati keedus, mida nimetati abordiviiniks. Catullus mainib ka, kuidas Juventiuse suhtumine suudlusse tegi Catullusest rohkem kui õnnetu armastaja. Nüüd on ta vihane armastaja, kes ei püüa enam kunagi varastadasuudelda uuesti.
Selles luuletuses on mängulisust. vaatamata sellele, et see räägib vihast, mida Catullus tunneb selle pärast, et Juventius teda tagasi lükkas. Algne ladinakeelne luuletus oli kirjutatud eleegilises stiilis , mis on tavaliselt reserveeritud armastusest kõnelevate luuletuste jaoks. Kuigi see on laululooline, näitab Catullus oma pettumust. Suudluse varastamine on romantiline tegu ja paljudes oma luuletustes näitab Catullus end romantiliste tegude armastajana.
Hoolimata pettumusest ja pettumusest, mida Catullus Juventiuse käest kogeb, on luuletus siiski kaunis. Sa näed, kuidas Catullus püüab olla hea armastaja, kuid ta on ära pööratud ja piinatud, piltlikult öeldes Kuigi teda ei olnud sõna otseses mõttes "risti otsas üles riputatud", tundis ta, et Juventiuse tegu oli ülimalt häbiväärne. Suudluse varastamine on süütu tegu, ometi tundis Catullus, et teda karistatakse nagu mässavat orja.
Carmen 99 |
Rida | Ladina tekst | Inglise keelne tõlge |
---|---|---|
1 | SVRRIPVI tibi, dum ludis, mellite Iuuenti, | Ma varastasin sinult suudluse, armas Juventius, kui sa mängisid, |
2 | suauiolum dulci dulcius ambrosia. | suudlus magusam kui magus ambrosia. |
3 | uerum id non impune tuli: namque amplius horam | Aga mitte karistamatult; sest ma mäletan, kuidas rohkem kui tund aega |
4 | suffixum in summa me memini esse cruce, | Ma rippusin risti otsas, |
5 | dum tibi me purgo nec possum fletibus ullis | kui ma vabandasin end sinu ees, kuid ei suutnud kõigi oma pisarate juures siiski |
6 | tantillum uestrae demere saeuitiae. | võtke oma viha kunagi nii vähe ära; |
7 | nam simul id factum est, multis diluta labella | sest niipea kui see oli tehtud, pesid sa oma huuled puhtaks... |
8 | guttis abstersisti omnibus articulis, | rohke veega ja pühkige neid kõigi oma sõrmedega, |
9 | ne quicquam nostro contractum ex ore maneret, | et minu suust ei jääks mingit nakkust, |
10 | tamquam commictae spurca saliua lupae. | nagu oleks mu salve olnud sama räpane kui hundi uriin. Vaata ka: Sciron: Vana-Kreeka röövel ja sõjapealik |
11 | praeterea infesto miserum me tradere amori | Peale selle kiirustasite oma õnnetu armastaja vihasele Armastusele üle andma, |
12 | non cessasti omnique excruciare modo, | ja piinata teda igal viisil, |
13 | ut mi ex ambrosia mutatum iam foret illud | nii et see suudlus, muutunud ambrosia, |
14 Vaata ka: Catullus 7 tõlge | suauiolum tristi tristius elleboro. | oli nüüd kibedam kui kibe hellebore. |
15 | quam quoniam poenam misero proponis amori, | Sellest ajast peale paned sa selle karistuse minu õnnetule armastusele, |
16 | numquam iam posthac basia surripiam. | edaspidi ei varasta ma kunagi ühtegi suudlust. |
Eelmine Carmen
Ressursid |
VRoma projekt: //www.vroma.org/~hwalker/VRomaCatullus/099.html