(didaktiline/legiaatiline luuletus, ladina/rooma, 1Kr, 2330 rida)

Sissejuhatus

"Ars Amatoria" ( "Armastuse kunst" ) on Rooma lüüriku 57 didaktilisest luuletusest (või ehk õigemini burleski satiir didaktilisest luulest) koosnev kogumik kolmes raamatus. Ovid , mis on kirjutatud eleegilistes paarislauludes ning valmis ja avaldati 1. aastal pKr. Luuletus annab õpetust selle kohta, kuidas ja kust leida Roomas naisi (ja mehi), kuidas neid võrgutada ja kuidas takistada teisi naisi varastamast.

Väga lühike üldine kokkuvõte kolmest raamatust. "Ars Amatoria" võib loetleda järgmiselt:

Raamat1:

I osa: Tema ülesanne.

II osa: Kuidas teda leida.

III osa: Otsige jalutuskäigu ajal.

IV osa: Teatris.

V osa: Võistlustel või tsirkuses.

VI osa: Ka triumfid on head.

VII osa: Õhtusöögilauas.

VIII osa: Rannas.

IX osa: Kuidas teda võita.

X osa: kõigepealt kindlustage neiu.

XI osa: Ärge unustage tema sünnipäeva.

XII osa: Kirjutage ja andke lubadusi.

XIII osa: Olge seal, kus ta on.

XIV osa: näete välja esinduslikuna.

XV osa: Õhtusöögil ole julge.

XVI osa: Lubadused ja pettused.

XVII osa: Pisarad, suudlused ja juhtrolli võtmine.

XVIII osa: Ole kahvatu ja ole ettevaatlik oma sõprade suhtes.

XIX osa: Olge paindlik.

2. raamat:

I osa: Tema ülesanne.

II osa: Teil on vaja meelekohti.

III osa: Olge õrn ja heatujuline.

IV osa: olge kannatlik ja täitke nõudeid.

V osa: Ärge olge arglikud.

VI osa: Võitke teenistujad üle.

VII osa: kinkige talle väikeseid maitsvaid kingitusi.

VIII osa: Soodustage teda ja tehke talle komplimente.

IX osa: Lohuta teda haiguse korral.

X osa: Lase tal sinust puudust tunda (kuid mitte liiga kaua).

XI osa: omage teisi sõpru (kuid olge ettevaatlik).

XII osa: Afrodisiaakumite kasutamine.

XIII osa: ärritage tema armukadedust.

XIV osa: Ole tark ja kannata.

XV osa: austage tema vabadust.

XVI osa: hoidke see salajas.

XVII osa: Ära maini tema vigu.

XVIII osa: Ära kunagi küsi tema vanuse kohta.

XIX osa: Ärge kiirustage.

XX osa: ülesanne on (esialgu...) täidetud.

3. raamat:

I osa: Nüüd on aeg õpetada tüdrukuid.

II osa: Hoolitse oma välimuse eest.

III osa: Maitse ja elegants juustes ja riietuses.

IV osa: Meikimine, kuid eraviisiliselt.

V osa: varjata oma puudusi.

VI osa: Olge naerus ja liikumises tagasihoidlik.

VII osa: Õppige muusikat ja lugege luuletusi.

VIII osa: tantsuõpe ja mängud.

IX osa: Olge nähtavad.

X osa: Ettevaatust võltsarmastajate suhtes.

XI osa: Olge kirjadega ettevaatlik.

XII osa: Vältige pahed, eelistage poeete.

XIII osa: Proovige noori ja vanemaid armastajaid.

XIV osa: Kasutage armukadedust ja hirmu.

XV osa: mängige mantlipärijat.

XVI osa: Pane ta uskuma, et teda armastatakse.

XVII osa: Vaata, kuidas sa sööd ja jood.

XVIII osa: Ja nii voodisse....

Kaks esimest raamatut Ovid 's "Ars Amatoria" avaldati umbes aastal 1 eKr, kolmas (mis käsitles samu teemasid naise vaatenurgast) lisandus järgmisel aastal 1 eKr. Teos oli väga populaarne, nii et luuletaja kirjutas sama populaarse järje, "Remedia Amoris" ( "Armastuse abinõud" ), mis pakkus varsti pärast seda stoilisi nõuandeid ja strateegiaid, kuidas vältida armumistunnetest haiget saamist ja kuidas armumisest välja kukkuda.

See ei leidnud siiski üldist tunnustust, ja on teateid, et mõned kuulajad on varajase lugemise ajal vastikustundega lahkunud. Paljud on oletanud, et rõvedus ja liiderlikkus on "Ars Amatoria" oma abieluvälise seksi tähistamisega, oli suuresti vastutav selle eest, et Ovid keiser Augustus, kes püüdis sel ajal edendada rangemat moraali, pagendas teda Roomas 8. aastal pKr. Tõenäolisem on siiski, et Ovid oli kuidagi segatud fraktsioonide poliitikasse, mis oli seotud troonipärimisega ja/või muude skandaalidega (Augustuse adopteeritud poeg Postumus Agrippa ja tema lapselaps Julia olid mõlemad umbes samal ajal pagendatud). On siiski võimalik, et "Ars Amatoria" võis olla ka ametlikuks ettekäändeks, et taandarengut on võimalik kasutada.

Kuigi teos ei anna üldiselt mingeid kohe kasutatavaid praktilisi nõuandeid, vaid kasutab pigem krüptilisi vihjeid ja käsitleb teemat urbanistliku vestluse ulatuse ja intelligentsusega, on luule pealiskaudne sära siiski pimestav. Tavapäraseid olukordi ja klišeesid käsitletakse väga meelelahutuslikult, vürtsitades neid värvikate detailidega, mis pärinevadKreeka mütoloogia, Rooma igapäevaelu ja üldine inimkogemus.

Läbi kogu tema iroonilise kõnepruugi aga, Ovid väldib otseselt rõvedaks või rõvedaks muutumist ning seksuaalküsimusi kui selliseid käsitletakse lühidalt ainult iga raamatu lõpus, kuigi isegi siinkohal Ovid säilitab oma stiili ja diskreetsuse, vältides igasugust pornograafilist varjundit. Näiteks teise raamatu lõpus käsitletakse samaaegse orgasmi naudinguid ja kolmanda osa lõpus arutletakse erinevate seksuaalpositsioonide üle, kuigi üsna kergekäeliselt ja naljaga pooleks.

Vastavalt teemale on luuletus kirjutatud armastusluule elegiapaarides, mitte aga daktülilistes heksameetrites, mida tavaliselt seostatakse didaktilise luulega. Elegiapaarid koosnevad daktüliliste heksameetrite ja daktüliliste pentameetrite vahelduvatest ridadest: kaks daktülli, millele järgneb pikk silp, tseesuur, seejärel veel kaks daktülli, millele järgneb pikk silp.

Teose kirjanduslik sära ja populaarne kättesaadavus on taganud, et see on jäänud laialdaselt loetud inspiratsiooniallikaks ning see on lisatud 11. ja 12. sajandil Euroopa keskaegsete koolide õppekavadesse. Siiski on see hiljem langenud ka moraalse taunimise ohvriks: kõik Ovid teosed põletas Savonarola 1497. aastal Itaalias Firenzes; Christopher Marlowe'i tõlge raamatust ? "Ars Amatoria" keelati 1599. aastal; ja veel üks ingliskeelne tõlge konfiskeeriti USA tolli poolt alles 1930. aastal.

• Inglise keelne tõlge (Perseus Project): //www.perseus.tufts.edu/hopper/text.jsp?doc=Perseus:text:1999.02.0069:text=Ars:book=1
• Ladinakeelne versioon koos sõna-sõnalise tõlkega (Perseus Project): //www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.02.0068:text=Ars