(lüüriline luuletus, ladina/rooma, umbes 65 eKr, 13 rida)

Sissejuhatus

"Vivamus, mea Lesbia, atque amemus" ( "Elame, mu Lesbia, ja armastame" ) on Rooma lüüriku kirglik armastusluuletus. Catullus , millele sageli viidatakse kui "Catullus 5" või "Carmina V" selle positsiooni eest üldtunnustatud kataloogis. Catullus See pärineb umbes aastast 65 eKr ja on ehk kõige tuntum luuletaja kogu loomingust ning seda peetakse mõnikord üheks suurimaks armastusluuletuseks, mis on kunagi kirjutatud. Luuletus julgustab armastavaid inimesi ignoreerima teiste kommentaare ja elama ainult üksteisele, sest elu on liiga lühike ja surm toob kaasa igavese une öö.

Luuletus algab üleskutsega, et luuletaja armastatu Lesbia põlgaks teiste kuulujutte ja vihjeid, nõudes, et nad elaksid oma lühikese elu täiel rinnal, enne kui saabub igavene surmaöö. Seejärel palub ta Lesbial anda talle lugematuid suudlusi, nii palju, et nad kaotavad arvestuse ning kurjad ja armukadedad ei suuda neid nende eest vastutusele võtta.

Luuletus on üks Catullus ' esimesed kirjutised Lesbia kohta, mis on ilmselgelt kirjutatud asja väga kirglikus etapis. "Lesbia", mille kohta paljud Catullus ' luuletused, näib olevat olnud Clodia, silmapaistva Rooma riigimehe Clodiuse naise varjunimi. Viide kuulujuttudele teises ja kolmandas reas viitab tõenäoliselt Rooma senatis levinud kuulujuttudele, et Catullus oli Clodia suhtes ja Catullus kutsub Clodiat üles eirama seda, mida inimesed nende kohta räägivad, et ta saaks temaga rohkem aega veeta.

See on kirjutatud hendecasyllabic metre (iga rida on üksteist silpi), mis on tavaline vorm. Catullus "Luuletus. Selles on rohkesti vedelaid konsonante ja palju vokaalide väljalangemist, nii et luuletus on valjusti loetud kujul tõeliselt ilus.

Seda võib vaadelda nii, et see koosneb kahest osast: esimesed kuus rida (kuni "nox est perpetua una dormienda") on omamoodi hingemattev ahvatlus ja järgmised seitse rida kujutavad sellest tulenevat armatsemist, mis tõuseb orgastiliseks kulminatsiooniks koos "conturbabimus illa" plahvatavate "b"-ga ja seejärel lõpeb rahulikult kahes viimases reas.

Huvitaval kombel viitab tema mainimine elu "lühikesest valgusest" ja surma "igavesest ööst" 6. reas üsna pessimistlikule eluvaatele ja usule surmajärgsesse ellu, mis oleks olnud vastuolus enamiku tolleaegsete roomlastega. Tema mainimine "kurjast silmast" 12. reas on seotud (üldlevinud) uskumusega nõiduse kohta, eriti ideega, et kui kuri teab teatudohvrile olulised numbrid (antud juhul suudluste arv), oleks iga nende vastu suunatud loits palju tõhusam.

Catullouse üks kuulsamaid luuletusi, mida on sajandite jooksul palju kordi tõlgitud ja jäljendatud, ning selle mõju võib jälgida nii keskaegsete trubaduuride luule kui ka paljude hilisemate 19. sajandi romantilise koolkonna autorite puhul. Sellest on tuletatud palju (inglise luuletajad Marlowe, Campion, Jonson, Raleigh ja Crashaw, et nimetada vaid mõned, kirjutasid jäljendusi, näitekssee), mõned on peenemad kui teised.

Eelmine Carmen

• Ladina originaal ja sõna-sõnaline ingliskeelne tõlge (WikiSource): //en.wikisource.org/wiki/Catullus_5
• Ladina originaali (klassikalise ladina keele) audiolugemine://jcmckeown.com/audio/la5103d1t06.php