Sisukord
Catullus Biograafia
Sissejuhatus |
Selles luuletuses kirjutab Catullus jahist, mis oli kunagi parim kõigist laevadest. Ta kirjeldab seda kui kõige kiiremat ja et ükski teine laev ei suutnud tema kiirusele vastata ei sõude ega purjede abil. Ridades 6-9 kirjutab Catullus kõigist kohtadest, kus see jaht käis, alates Aadria merest ja Küklaadidest ja Rhodosest. Ridades 10-12 meenutab ta, kui see jaht oli kunagi puulehtedega metsas, kes suhtleks mürisevate lehtedega.
Vaata ka: Charybdis Odüsseias: kustutamatu merehirmutisCatullus jätkab oodi jutustades, kui tuntud oli jaht, isegi kui puu mäe tipus. Siis astus ta vette ja kastis oma labidad merre. Pärast seda juhtisid teda Jove tuuled, kes täitsid mõlemad purjed korraga. Catullus räägib lugejale, et meremehed ei pidanud jumalatele vandeid tegema, sest ta oli nii tugev laev, et nad ei muretsetud kunagiet ei jõua koju.
Vaata ka: Aeolus Odüsseias: Tuuled, mis viisid Odüsseuse eksiteeleNüüd on see kaunis laev pensionile jäänud ja puhkab oma vaba elu, pühendudes jumalatele, eriti Castorile ja Polluxile.
See ilus ood on pealtnäha pühendatud laevale, mis andis oma lubadusi, kui ta kaldalt kaldale sõitis. Kuid Catullus'i stiilis võiks see olla ood tema naisele, Lesbia'le. Ta oli naine, kes elas oma elu täiega ja andis, mida ta lubas. Siis, kui ta oli kulunud, elas ta oma elu, kuid pidi siis peatuma ja pensionile minema, nagu see laev. See ei oleks olnudall Catullusele, et luua eepiline metafoor, milles ta võrdleb naist laevaga. Ta austab laeva, nagu ta austas Lesbiat, kuid naine läks siiski mehest mehe juurde (kaldast kaldale), vaatamata kogu Catullouse armastusele tema vastu.
Carmen 4 |
Rida | Ladina tekst | Inglise keelne tõlge |
---|---|---|
1 | PHASELVS ille, quem uidetis, hospites, | Jaht, mida te näete, mu sõbrad, |
2 | ait fuisse nauium celerrimus, | ütleb, et ta oli kunagi kõige kiirem laev, |
3 | neque ullius natantis impetum trabis | ja et kunagi ei ole olnud ühtegi puitu, mille kiirus oleks olnud suurem kui |
4 | nequisse praeterire, siue palmulis | ta ei suutnud läbida, kas ta lendaks |
5 | opus foret uolare siue linteo. | sõude- või lõuatega. |
6 | et hoc negat minacis Hadriatici | Ja see (ütleb ta) on Aadria mürarohke rannik. |
7 | negare litus insulasue Cycladas | ei eita, ega Küklaadide saared |
8 | Rhodumque nobilem horridamque Thraciam | ja kuulus Rhodos ja metsik Traakia |
9 | Propontida trucemue Ponticum sinum, | Propontis, ega ka Pontuse sünge laht, |
10 | ubi iste post phaselus antea fuit | kus ta, kes oli hiljem jaht oli varem |
11 | comata silua; nam Cytorio in iugo | lehtmets: sest Cytoruse kõrgusel on |
12 | loquente saepe sibilum edidit coma. | ta rüseles sageli rääkivate lehtedega. |
13 | Amastri Pontica et Cytore buxifer, | Pontic Amastris ja Cytorus greeen koos karbiga, |
14 | tibi haec fuisse et esse cognitissima | minu kavaler ütleb, et see kõik oli ja on sulle teada; |
15 | ait phaselus: ultima ex origine | ta ütleb, et alates tema varasest sünnihetkest |
16 | tuo stetisse dicit in cacumine, | ta seisis sinu tippu, |
17 | tuo imbuisse palmulas in aequore, | sinu vetes kastis ta kõigepealt oma labasid, |
18 | et inde tot per impotentia freta | ja sealt üle nii paljude mässuliste merede |
19 | erum tulisse, laeua siue dextera | tõi oma omaniku, kas tuul vasakult või paremalt poolt |
20 | uocaret aura, siue utrumque Iuppiter | kutsuti, või Jove tuli maha ahtrile |
21 | simul secundus incidisset in pedem; | mõlemal lehel korraga; |
22 | neque ulla uota litoralibus deis | ja et ei mingeid lubadusi kalda jumalatele |
23 | sibi esse facta, cum ueniret a mari | tehti tema poolt kogu aeg, kui ta wa s purjetas kõige kaugemast merest |
24 | nouissimo hunc ad usque limpidum lacum. | isegi sellele selgepiirilisele järvele. |
25 | sed haec prius fuere: nunc recondita | Aga need asjad on möödas ja läinud; nüüd puhkab ta |
26 | senet quiete seque dedicat tibi, | vanaduses ja pensionärina ning pühendab end Sulle, |
27 | gemelle Castor et gemelle Castoris. | kaksik-Kastor ja sinule, Kastori kaksik. |
Eelmine Carmen
Ressursid |
VRoma projekt: //www.vroma.org/~hwalker/VRomaCatullus/004.html