(Tragöödia, kreeka keel, umbes 407 eKr, 1629 rida)

Sissejuhatus

"Orestes" on antiik-kreeka näitekirjaniku Euripidese hilistragöödia, mida esmakordselt esitati 408 eKr. See jätkab Orestese lugu pärast Euripidese näidendi sündmusi "Electra" , kui ta püüab pärast oma ema mõrva vabaneda fuuriate piinadest ja saada oma tegude eest maapealses kohtus õigeksmõistmist.

Näidend algab Elektra monoloogiaga Argose palee ees, milles ta kirjeldab sündmusi, mis on viinud selleni, kui tema piinatud vend Orestes magab. Ta selgitab, kuidas Orestes tappis oma ema Klytemnestra, et kätte maksta oma isa Agamemnoni surma eest (nagu soovitas jumal Apollo), ja kuidas hoolimata Apollo varasemast ettekuulutusest leiab Orestes nüüd end olevatkeda Erineed (ehk fuuriad) piinavad tema emamõrva eest, kusjuures ainus inimene, kes suudab teda tema hullumeelsuses rahustada, on Elektra ise.

Asja teeb veelgi keerulisemaks see, et Argose juhtiv poliitiline fraktsioon tahab Orestest mõrva eest surma lasta ja nüüd on Orestese ainus lootus tema onu Menelaos, kes on just naasnud koos oma naise Helena (Klytemnestra õde), olles veetnud kümme aastat Troias ja seejärel veel mitu aastat Egiptuses rikkust kogudes.

Orestes ärkab, ikka veel fuuriate poolt hulluks ajatud, just siis, kui Menelaos saabub paleesse. Need kaks meest ja Tyndareos (Orestese vanaisa ja Menelaose õemees) arutavad Orestese mõrva ja sellest tulenevat hullust. Ebasümpaatiline Tyndareos nuhtleb Orestest kõvasti, kes seejärel palub Menelaosel enda nimel Argiveuse koguduse ees rääkida. Kuid ka Menelaos tõrjub lõpuks oma vennapoega,ei taha ohustada oma nõrka võimu kreeklaste seas, kes ikka veel süüdistavad teda ja tema naist Trooja sõjas.

Pylades, Orestese parim sõber ja tema kaasosaline Klytemnestra mõrvas, saabub pärast Menelaose lahkumist ja arutab koos Orestesega oma võimalusi. Nad lähevad linna kogunemise ette, et vältida hukkamist, kuid see ei õnnestu.

Kuna nende hukkamine näib nüüd olevat kindel, koostavad Orestes, Elektra ja Pylades meeleheitliku kättemaksuplaani Menelaose vastu, kes on neile selja pööranud. Et tekitada võimalikult palju kannatusi, kavatsevad nad tappa Helena ja Hermione (Helena ja Menelaose noor tütar). Kui nad aga lähevad Helena tapma, kaob ta imelisel kombel. Üks Helena früügist pärit oriit tabatakse paleest põgenedes ja kuiOrestes küsib orjalt, miks ta peaks tema elu säästma, teda võidab früügilase argument, et orjad, nagu ka vabad inimesed, eelistavad surma asemel päevavalgust, ja tal lubatakse põgeneda. Nad võtavad siiski edukalt Hermione kinni, ja kui Menelaos uuesti siseneb, tekib tema ja Orestese, Elektra ja Pyladesi vahel vastasseis.

Just siis, kui hakkab toimuma veel rohkem verevalamist, saabub lavale Apollon, kes paneb kõik jälle korda (deus ex machina rollis). Ta selgitab, et kadunud Helena on paigutatud tähtede vahele, et Menelaos peab naasma oma koju Spartasse ja et Orestes peab minema edasi Ateenasse, et sealses Areopagikohtus kohtu ette astuda, kus ta õigeks mõistetakse. Samuti peab Orestes abiellumaHermione, samas kui Pylades abiellub Elektraga.

Orestese elu kronoloogias leiab see näidend aset pärast sündmusi, mis sisalduvad sellistes näidendites nagu Euripidese oma "Electra" ja "Helen" samuti "Alkoholikandjad" Aischylos, kuid enne Euripidese sündmusi. "Andromache" ja Aischyloose "Eumeniidid" . Seda võib vaadelda kui osa jämedast triloogiast tema "Electra" ja "Andromache" kuigi see ei olnud sellisena kavandatud.

Mõned on väitnud, et Euripidese uuenduslikkus saavutab oma kõrgpunkti aastal "Orestes" ja kindlasti on näidendis palju uuenduslikke dramaturgilisi üllatusi, näiteks viis, kuidas ta mitte ainult ei vali vabalt müüdivariante, et teenida oma eesmärki, vaid ka ühendab müüte täiesti uuel viisil ja lisab vabalt müütilist materjali. Näiteks toob ta müütilise tsükli Agamemnon-Klüteemnestra-Orestes kokku Trooja sõja ja selle järelmõjude episoodidega,ja laseb Orestesil isegi Menelaose naise Helena mõrvata. Tõepoolest, Nietzsche on öelnud, et müüt suri Euripidese vägivaldsete käte all.

Nagu paljudes tema näidendites, kasutab Euripides pronksiaja mütoloogiat, et teha poliitilisi märkusi kaasaegse Ateena poliitika kohta Peloponnesose sõja lõpuaastatel, mil nii Ateena kui ka Sparta ja kõik nende liitlased olid kandnud tohutuid kaotusi. Kui Pylades ja Orestes koostavad näidendi alguses plaani, kritiseerivad nad avalikult partisanidepoliitika ja juhid, kes manipuleerivad massidega, et saavutada riigi huvidega vastuolus olevaid tulemusi, mis võib-olla on varjatud kriitika Euripidese aegsete Ateena fraktsioonide aadressil.

Arvestades olukorda Peloponnesose sõjas, on näidendit peetud subversiivseks ja tugevalt sõjavastaseks. Näidendi lõpus väidab Apollon, et rahu tuleb austada rohkem kui kõiki teisi väärtusi, seda väärtust kehastab ka Orestees, kes säästab Früügia orja elu (ainus edukas palve kogu näidendis), rõhutades, et elu ilu onületab kõik kultuurilised piirid, olgu inimene siis ori või vaba mees.

See on aga ka väga sünge näidend. Orestes ise on esitatud üsna ebastabiilse psühholoogilise seisundiga, kusjuures teda jälitavad fuuriad on taandunud tema pooleldi kahetsusväärse, meeletu kujutlusvõime fantoomideks. Argose poliitilist kogunemist kujutatakse vägivaldse rahvamassina, mida Menelaos võrdleb kustutamatu tulega. Perekondlikud sidemed on väheväärtuslikud, kuna Menelaos ei suuda aidata oma vennapoega jaOrestes plaanib omakorda drastilist kättemaksu, mis ulatub isegi oma noore nõbu Hermione mõrvamiseni.

Samuti seab Euripides, nagu ka mõnes teises näidendis, kahtluse alla jumalate rolli ja ehk õigemini inimese tõlgenduse jumaliku tahte kohta, märkides, et jumalate üleolek ei näi muutvat neid eriti õiglaseks ega ratsionaalseks. Ühel hetkel väidab näiteks Apollon, et Trooja sõda kasutasid jumalad meetodina, et puhastada maa ülbelt ülearust rahvast, mis ongiKa nn loodusseaduse roll on kahtluse alla seatud: kui Tyndareus väidab, et seadus on inimese elu aluseks, siis Menelaos vastab sellele, et pime kuulekus kõigele, isegi seadusele, on orja vastus.

• E. P Coleridge'i ingliskeelne tõlge (Internet Classics Archive): //classics.mit.edu/Euripides/orestes.html
• Kreeka versioon koos sõna-sõnalise tõlkega (Perseus Project): //www.perseus.tufts.edu/hopper/text.jsp?doc=Perseus:text:1999.01.0115